Erkki Peetsalu: Kas mäletad, küborg?
„Minu vanaisa oli Eesti esimene küborg.“ Nii algas ühe Tallinna koolipoisi lõpukirjand 2057. aasta kevadel, teemaks „Kes ei tunne minevikku, elab tulevikuta“.
Ellu astuvad küborgipoisid ja -tüdrukud, pidulikud valged pluusid seljas, istusid, kiibid kuklas surisemas, kooli aulas ja kirjutasid. Sule ja tindiga? Ei. Pastakaga? Muidugi mitte. Nagu tollal tavaks, kirjutasid nad näpuga puutetundlikule lauale, mis ühtlasi kontollis, kui hästi õppur teemat tunneb. Justnimelt tunneb, sest interneedusega ühendatud küborgilapsed teadsid palju, aga ilma tundmiseta ei maksnud teadmine midagi. Tundmist nad koolis õppisidki. Nii vaatles „küberneetiline laud“ küborgilaste mõttelennu ja sõnaseadmise oskuse kõrval ka ainetundmist 21. sajandi alguskümnendite ajaloost.
Ajalugu sai uue tähenduse just neil aastatel, kui inimkond avastas inimgenoomi manipuleerimise tehnoloogia CRISPR-Cas9. See oli 2017 või 2018, kui mu mälu mind ei peta, mil hoolimata rahvusvahelisest keelust kasutada CRISPR-i meetodiga tehtud katsetes inimlooteid, töötasid Hiina teadlased salaja välja inimloote sünnivaliku meetodi. Vanemad said hakata disainima endale kindlate omaduste ja välimusega lapsi. Nii sekkus inimkond esimest korda evolutsiooni, hakates ise kujundama inimest. Sealt jäi vaid lühike samm saatusliku katseni luua geneetiliselt ideaalne rass. Inimese ahvatlus jumalat mängida oli suurem kui ohutunne. Mis edasi sai, tead sa juba isegi …
Pilk minevikku siit 21. sajandi lõpukünniselt sellesse sooja lõpukirjandikevadesse 2057 toob kuklasse ja otsmikusagarale nostalgiavärina. Käbinääre menetleb seda vaikset vibratsiooni, närvisüstemis vabanevad oksütotsiin ja dopamiin. Kuid sügaval südames varjab end ärevuse tunne. Kas see on ikka seesama maa, kus meie esivanemad esimese aastatuhande lõpul soomaaki rauaks sulatasid ja tuhat aastat hiljem end võõra võimu alt vabaks laulsid? Kas see on seesama sinine planeet, kus veel mõnekümne aasta eest viimased jääkarud jääpankadel lesisid? Nagu oleks, aga päriselt vist mitte.
Huvitav, mida mäletab vanaisa, Eesti esimene küborg?
Nii sekkus inimkond esimest korda evolutsiooni, hakates ise kujundama inimest. Sealt jäi vaid lühike samm saatusliku katseni luua geneetiliselt ideaalne rass.
