Tuttmakaakide olelusvõitlus Sulawesi saarel
Tuttmakaake kütitakse nende kodupaigas, ühel Indoneesia saarel liha pärast, peetakse lemmikloomana ja neid ohustab elupaikade vähenemine. Kas neid saab päästa?
Kui poleks olnud ulakat ahvi Narutot, kes olla pätsanud ühel Indoneesia kaitsealal fotograafi kaamera ja teinud endast selfi, oleksid tuttmakaagid ehk ikka veel vaikselt hääbumas, ilma et keegi neist teaks. Hiljem hakkas foto levima nagu viirus ja äkki oli Macaca nigra’l internetis miljoneid fänne, ning seda just siis, kui Rahvusvaheline Looduskaitse Liit, mis hindab loomade ohustatust, tegeles selle punkarisoengu ja merevaikkollaste silmadega liigi kandmisega maailma 25 ohustatuima esikloomalise hulka.
2015. aastal sai Naruto selfist loomakaitserühmituse People for the Ethical Treatment of Animals eestvõttel alguse autoriõigusi puudutav kohtuasi – kui pildi tegi ahv, kas see kuulub siis talle? ?, mis võib nihutada loomaõiguste piire. Naruto kuulsus pole aga toonud talle erilist tunnustust teiste makaakide seas, kes elavad koos temaga Sulawesi saarel Bitungi lähedal Tangkoko-Batuangus-Duasaudara looduskaitsealal.
„See on tema,“ ütles Liverpooli John Mooresi Ülikooli primatoloog Antje Engelhardt, osutades keskmise koera mõõtu makaagile, kes istus küürakil ja sügas end. Sel hetkel lähenes Narutole selja tagant isasloom nimega Alex ja kargas talle turja.
„Nägid?“ itsitas Engelhardt, selgitades, et niimoodi päästab Alex end täbarast olukorrast. Rühma kõrgeima staatusega isasloom ehk alfaisane Charlie oli just krabanud Alexilt viigimarja, mida too kavatses sööma hakata. „Charliega ta kakelda ei riski, vaid näitab nördimuse väljaelamiseks jõudu endast alama looma peal,“ ütles Engelhardt.
Niipalju siis kuulsusest.
Engelhardt ja vahetuva koosseisuga rühm üliõpilasi on tuttmakaagi projekti raames uurinud kaitseala makaakide käitumist ja bioloogiat kümme aastat. Tuttmakaak, kohaliku nimega yaki, on üks seitsmest makaagiliigist, mis on tekkinud Sulawesil – kiiruga kritseldatud K-tähte meenutaval Indoneesia saarel, mille mägisest keskosast hargneb kiirtena neli poolsaart.
Viimastel aastatel on need äärmiselt ohustatud makaagid palju kannatanud, sest neid on kütitud liha pärast, püütud lemmikloomadeks ning külaelanike aiamaade ja kookospalmiistanduste jaoks ebaseaduslikult metsa langetades surutud üha ahtamatele aladele. Samal ajal võitlevad looduskaitsjad valitsuse plaaniga lubada loodusaladele teid ja tööstusi.
Aastatel 2009?2010 tehtud loenduste andmetel elab kaitsealal, mida hüütakse lihtsalt Tangkokoks, umbes 2000 yaki’t ja Engelhardti sõnul on neid praeguseks veel vähemaks jäänud. Kui palju neid leidub mujal Põhja-Sulawesil, pole teada. Sulawesist sadu kilomeetreid põhja pool Bacani saarel elab võõrliigina tuttmakaakide asurkond, mis olevat saanud alguse 1800. aastate keskpaiku kohalikule sultanile kingitud ahvidest.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti märtsinumbrist.
