Elutargad puud - elu jätkuvuse sümbolid
Kuidas puud meid inspireerivad, lohutavad ja tuletavad meelde, et elu läheb edasi.
Iga puu jutustab lugu, aga mõni on eriti liigutav, kätkedes mälestusi, kehastades usku, tähistades kurbust. Me hoiame puid oma kujutlustes, kus nad kasvavad kummalistel ja imelistel viisidel metsades, mille asukad on fantaasiad, aga ka meie hirmud. Mõistujuttudes ja legendides peidab mets endas vaime ja nõidu, ning kord elas seal suur kuri hunt. Seal elab ka valge isahirv, kes hüppab täpselt jahimehe noole eest läbi, ja erak, kes võib ilmuda just õigel ajal, et nihutada edasi lugu, mille lõppedes elatakse õnnelikult elu lõpuni, aga mõnikord mitte.
Me kasutame rohkeid puudelt saadud metafoore: nooruses pakatame elumahlast ja puhkeme õide; ideed võrsuvad ja kannavad vilja. Meie tavad on sügavalt juurdunud ja käbid ei kuku kännust kaugele, aga vahel keerame uue lehe, ning mõnikord ei suuda me näha puude taga metsa.
Puud inspireerivad mitte üksnes keele, vaid ka ideede kaudu. Kahtlemata kõige kuulsam paik, kus on sündinud uus idee, asub ühe puu all - vitstest aiakesega ümbritsetud õunapuu all, mis kasvab Inglismaal ühes Lincolnshire’i viljapuuaias. Seal olevat 1666. aastal kukkunud puu otsast õun, mis pani Isaac Newtoni nimelise noormehe pead murdma: miks peaks seesinane õun alati langema maapinnaga risti?
Londoni Kuningliku Seltsi arhiivis hoitava peenekirjalise 18. sajandi käsikirja järgi oli Newton Cambridge’ist kodus käimas (ülikool suleti katku tõttu), kui ta läks aeda ja vajus mõtisklustesse. Tema sõber ja biograaf William Stukeley kirjutas: „Talle turgatas pähe gravitatsiooni idee /---/, mille kutsus esile õuna kukkumine, kui ta seal mõtisklevas meeleolus istus.“
See polnud esimene puuga seotud heureka-hetk. Kas ei jõudnud Buddhagi valgustatuseni just siis, kui ta mediteeris püha viigipuu all?
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti märtsinumbrist.