Elutargad puud - elu jätkuvuse sümbolid

Kuidas puud meid inspireerivad, lohutavad ja tuletavad meelde, et elu läheb edasi.

Iga puu jutustab lugu, aga mõni on eriti liigutav, kätkedes mälestusi, kehastades usku, tähistades kurbust. Me hoiame puid oma kujutlustes, kus nad kasvavad kummalistel ja imelistel viisidel metsades, mille asukad on fantaasiad, aga ka meie hirmud. Mõistujuttudes ja legendides peidab mets endas vaime ja nõidu, ning kord elas seal suur kuri hunt. Seal elab ka valge isahirv, kes hüppab täpselt jahimehe noole eest läbi, ja erak, kes võib ilmuda just õigel ajal, et nihutada edasi lugu, mille lõppedes elatakse õnnelikult elu lõpuni, aga mõnikord mitte.

GREGORI AHVILEIVAPUU. DERBY, AUSTRAALIA. Jässakas mugulja tüvega ahvileivapuu on andnud aborigeenidele vett, toitu ja varju, isegi täitnud hauakambri aset, ning osa neist peab puud pühaks. Pildil olevat Lääne-Austraalia puud tuntakse Derby vanglapuuna, kuid Tasmaania Ülikooli ajaloolase Kristyn Harmani ja Adelaide’i Ülikooli arhitektuuriantropoloogi Elizabeth Granti hinnangul ekslikult. Puud olevat kasutatud aborigeenidest vangide ajutise kongi või koonduspaigana teel Derbysse, aga Harman ja Grant kummutavad selle jutu, pidades seda tahtlikuks katseks esitleda puud sünge turismiatraktsioonina, mis tähistab kolonistide võite aborigeenide üle.  Foto: Diane Cook ja Len Jenshel

Jaga lugu:

Me kasutame rohkeid puudelt saadud metafoore: nooruses pakatame elumahlast ja puhkeme õide; ideed võrsuvad ja kannavad vilja. Meie tavad on sügavalt juurdunud ja käbid ei kuku kännust kaugele, aga vahel keerame uue lehe, ning mõnikord ei suuda me näha puude taga metsa.

Puud inspireerivad mitte üksnes keele, vaid ka ideede kaudu. Kahtlemata kõige kuulsam paik, kus on sündinud uus idee, asub ühe puu all - vitstest aiakesega ümbritsetud õunapuu all, mis kasvab Inglismaal ühes Lincolnshire’i viljapuuaias. Seal olevat 1666. aastal kukkunud puu otsast õun, mis pani Isaac Newtoni nimelise noormehe pead murdma: miks peaks seesinane õun alati langema maapinnaga risti?

National Geographicu põnevad erinumbrid

Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Telli kohe

AMEERIKA HAAB. FISHLAKE’I KAITSEALUNE RIIGIMETS, UTAH, USA. 47 000 tüvest koosnev Pando-kloon, mis võtab enda alla 43 hektarit ja kaalub umbes 5900 tonni, võib tunduda monstrumina mõnest kehvapoolsest ulmefilmist, aga on tõesti olemas. See on üksainus organism, Ameerika haab, mis alustas elu üksiku seemnena – võimalik, et kümneid tuhandeid aastaid tagasi, ja levis, saates oma laienevast juurestikust üles üha uusi võrseid. (Pando tähendab ladina keeles „levin“.) Kõik tüved on geneetiliselt identsed ja alla 150 aasta vanad, aga juurestik võib olla planeedi vanim elusorganism.  Foto: Diane Cook ja Len Jenshel

Jaga lugu:

Londoni Kuningliku Seltsi arhiivis hoitava peenekirjalise 18. sajandi käsikirja järgi oli Newton Cambridge’ist kodus käimas (ülikool suleti katku tõttu), kui ta läks aeda ja vajus mõtisklustesse. Tema sõber ja biograaf William Stukeley kirjutas: „Talle turgatas pähe gravitatsiooni idee /---/, mille kutsus esile õuna kukkumine, kui ta seal mõtisklevas meeleolus istus.“

See polnud esimene puuga seotud heureka-hetk. Kas ei jõudnud Buddhagi valgustatuseni just siis, kui ta mediteeris püha viigipuu all?

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti märtsinumbrist.