Uus vaade sugudele läbi teadlaste pilgu

Kui Massachusettsi kaksikud Caleb (vasakul) ja Emmie (paremal) Smith 1998. aastal sündisid, oli neid raske eristada. Praegu ütleb Emmie: „Kui olime 12-aastased, ei tundnud ma end poisina, aga ei teadnud, et saab olla tüdruk.“ 17-aastaselt tuli Emmie transsoolisena „kapist välja“ ja hiljuti tegi ta läbi sookorrigeerimislõikuse. Ta pisendab selle tähtsust: „Enne polnud ma sugugi vähem naine, ja praegu pole sugugi rohkem.“  Foto: Lynn Johnson

Kaksikjaotusest „poiss ja tüdruk“ vabanenud sooidentiteet on muutlik maastik. Kas teadus saab aidata meil seal navigeerida?

Ta on alati tundnud end pigem poisi kui tüdrukuna.

Tüdrukuna sündinud 17-aastane Hunter Keith on viiendast klassist saadik tundnud end poisina. Seitsmendas klassis rääkis ta sellest sõpradele, kaheksandas vanematele. Kaks nädalat enne selle pildi tegemist eemaldati tal rinnad. Nüüd armastab ta oma koduümbruses Michiganis palja ülakehaga rulatada.  Foto: Lynn Johnson

Pisikesest peale vihkas E, nagu ta eelistab oma nime selles loos näha, kleitide kandmist. Ta armastas korvpalli, rulasõitu ja videomänge. Kui me maikuus New Yorgis tema gümnaasiumi kõnevõistkonna aastalõpuesinemisel kokku saime, oli tal seljas hästiistuv Brooks Brothersi ülikond ja ees üks tema lugematutest kikilipsudest. Oma ülilühikeste punakate juuste, kreemja jume ja õrnade näojoontega nägi see 14-aastane välja nagu pidulikus riietuses maapealne Peeter Paan.

Pärastpoole tol õhtul otsis E oma sooidentiteedile õiget silti. „Transsooline“ hästi ei sobi, arvas ta. Esiteks kasutas ta veel sünninime ja eelistas, et tema kohta kasutatakse naissoost asesõna she. Ja kui teised translapsed räägivad tihti, kuidas nad on alati teadud, et sündisid vales kehas, siis tema ütles: „Ma arvan lihtsalt, et mul tuleb teha oma praeguses kehas muudatusi, et see hakkaks tunduma sellisena, nagu mul vaja on.“ Ta soovis keha, mis ei menstrueeri ja millel pole rindu, ning tugevamaid näojooni ja punakaspruuni habet. Kas see teeb E-st transpoisi? Tüdruku, kes on, nagu ta ise sõnastas, hullult androgüünne? Või lihtsalt kellegi, kes heidab traditsiooniliste soorollide välised tunnusmärgid üldse kõrvale?

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Kui Trinity Xavier Skeye oli neljane, lõpetas ta peaaegu täiesti rääkimise, hakkas oma poisiriideid närima ja ütles, et tahab peenise maha lõigata. Ehmunud vanemad viisid ta psühhoterapeudi juurde, kes küsis: „Kas te tahate õnnelikku väikest tüdrukut või surnud väikest poissi?“ Trinity ema DeShanna Neal on lapse tuline kaitsja. Praegu on Trinity 12-aastane, võtab puberteedi pärssijaid ja on Delaware’i esimene laps, kellel seda rahastab riiklik ravikindlustus.  Foto: Lynn Johnson

Küllap olete viimasel ajal kuulnud sarnaseid lugusid. Aga selles asi ongi: ta mitte lihtsalt ei lepi poisilike hobide ja rõivavalikutega, vaid kahtleb oma sooidentiteedis just sellepärast, et transsoolisusest on praegu nii palju juttu. Nende keskustelude tulemusena on täpsustunud transsooliste ameeriklaste loendusandmed: kõigest kümne aastaga on kahekordistunud nende täiskasvanute arv, kes lähevad üleriigilistel loendustel ametlikult kirja transsoolistena. Varasemast rohkem on inimesi, kes kuuluvad soole mittevastavate hulka – laia kategooriasse, millel polnud veel põlvkond tagasi nimegi. Rohkem on algkooliealisi lapsi, kes pole kindlad, mis soost nad on. Ja üha rohkem teatakse, et kõik need inimesed võivad langeda kiusamise või seksuaalrünnaku ohvriks või üritada enesetappu.

Keskustelud jätkuvad, ja koos nendega arenevad aina edasi arusaamad sellest, mida tähendab olla mees või naine, aga ka mida tähendab transsooline, paiksooline, soole mittevastav, vabasooline, sootu või mis iganes muu neist enam kui 50 mõistest, mida Facebook oma kasutajate profiilide jaoks pakub. Samal ajal avastavad teadlased uusi keerukaid üksikasju, mis muudavad bioloogilist arusaama sugudest.

Paljud meist õppisid keskkooli bioloogias, et lapse soo määravad sugukromosoomid: XX tähendab tüdrukut, XY poissi. Aeg-ajalt aga ei anna XX ja XY täit pilti. Kuidas seletab seda teadus?

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti jaanuarinumbrist.

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Markus Savi
Markus SaviReklaamimüügi projektijuhtTel: 58 807 706