Meheks saamise valu
Kuidas saab 21. sajandi poisist mees? On siledamaid teid ja on karmimaid.
Shadrack Nyongesa kohtumine noaga oli määratud päeva hakuks.
Eelmisest hommikust saadik oli see ümberlõikamata 14-aastane Lääne-Keenia bukusu hõimu nooruk kõlistanud kaht sulgedega ehitud lehmakella vastu randmetele kinnitatud metallvõrusid. Sellal kui ta oma isa maja mullasel õuel mangopuu all käelihaseid pungitas ja tantsis, marssisid vanemad sõbrad ja sugulased tema ümber, viibutades keppe ja guajaavioksi ning lauldes laule vaprusest, naistest ja alkoholist.
Õhtupoolikul võttis Shadrack koos kaaskonnaga ette rituaalse külaskäigu ühe emapoolse onu juurde, kes kinkis talle lehma, aga enne lajatas kõrvakiilu ja kärkis, et poiss näeb välja nagu memmepoeg, mitte nooruk, kes on valmis meheks saama. Poiss, kes oli palunud, et ta saaks läbi teha bukusude ümberlõikamistseremoonia sikhebo, ei suutnud pisaraid tagasi hoida. Aga ta paistis pigem vihase kui hirmununa ning isamajja tagasi jõudes kõlistas ta chinyimba-kellukesi uue jõuga ning tantsis meisterliku show-mehe reipusega.
Päikeseloojanguks oli seltskond paisunud enam kui 50 külaliseni. Hüttides laternavalgel istuvad mehed kastsid pikki pilliroo moodi kõrsi ühisesse potti, kus vahutas ekstra selleks puhuks pruulitud maisiõlu busaa. Kell pool kümme moodustas rahvas ringi ümber värskelt tapetud lehma sinakalt pärlendava sisikonna. Üks Shadracki isapoolsetest onudest avas noaga looma pundunud mao. Ta lõikas sellest kaks koeliistakut, seejärel kaapis välja peotäie rohekat pooleldi seeditud toitu. Onu lähenes vennapojale, käsi viskeasendis.
„Mitte keegi meie suguvõsast pole eales kartnud!“ hüüdis ta. „Jää kindlaks!“ Taskulampide valgus näol mänglemas, vahtis Shadrack armetu stoilisusega eikuhugi otsekui kadett oma esimesel sõjakoolipäeval. Ja siis, hetkega, mis jättis sügava mulje isegi sama asja palju kordi pealt näinutele, lennutas onu selle jälgi pudru vennapojale vastu rinda ning asus seda agaralt üle poisi näo ja pea laiali määrima. Ta kinnitas Shadracki kaela ümber lehmasoolikast krae ja andis poisi kummalegi põsele tugeva kõrvakiilu.
„Kui sa rabeled või kisendad, siis ära tagasi tule,“ kuulutas onu. „Mine üle jõe ja aina edasi. Sa oled nüüd sõjamees. Kui keegi torkab sulle ora silma, siis su silm ei pilgugi!“
Omusinde’de ehk ümberlõikamatute jaoks tagasiteed polnud.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti jaanuarinumbrist.
