Putini põlvkonna valusad valikud

19. november 2016, 18:34
Opositsioonipartei Teine Venemaa
toetajad avaldavad Moskvas meelt,
lippudel ja käesidemetel nende sümbol – granaat. Teise Venemaa asutasid keelustatud marurahvusliku
partei liikmed 2010. aastal, aga Putini
valitsus parteid ei tunnusta.

Kakskümmend viis aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist igatsevad paljud noored venelased tolle ajastu stabiilsust ja peavad kangelaseks natsionalistist presidenti.

Ta ei tea, kuhu mind viia, kui temaga Uurali idanõlval asetseva manduva tööstuslinna Niþni Tagili raudteejaama juures hotellis kokku saan, sellepärast hakkame lihtsalt jalutama mööda linna tolmuseid suviseid tänavaid. Tema nimi on Saða Makarevitð ja ta on 24-aastane tsemenditööline, seljale langeva blondi hobusesaba ja käristatud servadega teksavestiga, millele on tikitud konföderatsiooni lipp. „Ma arvasin, et see tähendab lihtsalt iseseisvust,“ selgitab ta, kui selle kohta küsin.

Kirill Vselenski seisab ühe Moskva maja karniisil ja Dima Balaðov teeb pilti. 24-aastased hulljulged katustel turnijad uhkustavad oma vägitükkidega Instagrami kontodel
@kirbase ja @balashovenator.

Jalutades möödume väiksest ühekorruselisest hoonekuubikust, millele on maalitud nõukogude punatähti ning keiserliku Venemaa, Nõukogude Liidu ja Vene Föderatsiooni sõjaliste ordenite juurde kuuluvaid oranþi- ja mustatriibulisi Georgi linte. „Me võime sinna sisse minna,“ kehitab Saða õlgu. „Aga seal kubiseb neist, kes elasid üle üheksakümnendad.“

Ka Saða elas üheksakümnendad üle. 1991. aasta detsembris, vaid mõni kuu enne tema sündi, langetati Kremlilt nõukogude lipp ja asemele heisati Venemaa trikoloor, juhatades sisse kümnendi, mis kummitab otsekui halva unenäona tänapäeva vene vaimu. Ootus, et venelased hakkavad elama samamoodi nagu nende jõukad Lääne teisikud, andis maad valusale tegelikkusele: ees ootas pikk ja vaevaline üleminek käsumajanduselt turumajandusele, demokraatia kehtestamine ühiskonnas, mis oli sajandeid elanud absoluutse monarhia ja totalitarismi võimu all.

Moskvast umbes 150 kilomeetri kaugusel toimuv
mitmepäevane muusikasündmus Wild Mint Festival
meelitab kohale üle 36 000 fänni, kes ööbivad
telklinnakus, et kuulata kuni kella kolmeni öösel bände. Tänavuste peaesinejate seas olid populaarne vene bänd Accident, mis laulab vanamoodsatest väärtustest, ja Wanton Bishops Beirutist.

Minul jäid need üheksakümnendad nägemata. Mu perekond lahkus Moskvast 1990. aasta aprillis. Kui esimest korda Venemaale naasin, 2002. aastal, oli president Vladimir Putini, rahutute üheksakümnendate vastumürgi ajastu täies hoos. Sestsaadik olen käinud Venemaal palju kordi ja seal mitu aastat reporterina elanud.

Enamikku venelasi, keda ma tunnen, on mingil määral kujundanud 74 aasta pikkune nõukogude eksperiment. Meile on sügavuti ja isiklikult teada meie perekondade väikesed ajalood ja tragöödiad, mida kätkeb endas selle suurema ajaloo suurem tragöödia. Pealekasvav põlvkond aga tunneb üksnes seda Venemaad, mida traumeerisid üheksakümnendad ja on seejärel kindla käega juhtinud Putin. Tänavu, 25 aastat pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, läksin jälle tagasi, et kohtuda selliste noortega nagu Saða. Kes nad on? Mida nad elult ootavad? Mida nad ootavad Venemaalt?

29-aastane piljardivarustuse müüja Mihhail Vassiljev harjutab Moskva Triumfiväljakul rulatrikke. Taamal paistab 1917. aasta revolutsiooni ülistanud luuletaja Vladimir Majakovski ausammas. Venemaa noortel on rohkem vabadusi, kui nende vanemad ja vanavanemad oleksid iial osanud ette kujutada.

Üleni linoleumiga ja puitu imiteerivate seinapaneelidega kaetud akendeta baaris saame Saðaga kätte õhukestes plasttopsides lahjad õlled ning leiame istekoha keset dressides ja sandaalides paksult tätoveeritud, punetavate nägudega mehi, kes lasevad oma telefonidest täiel võimsusel kimedat Vene poppi.

Saða sõnul pole Niþni Tagilis muud kui tehased ja vangilaagrid. Kunagi Nõukogude Liidu rongivagunite ja tankide tootjana kuulus linn on nüüd kuulus jõude seisvate tehaste, töötuse ja Vladimir Putini poolest. Kui Putin 2011. aastal teatas, et kavatseb naasta presidendi ametikohale ka kolmandaks ametiajaks, puhkesid Moskvas ja teistes suurtes linnades meeleavaldused. Meeleavaldajad olid enamasti noored ja haritud keskklassi linnainimesed ning tol talvel teatas üks Niþni Tagili tehasetööline riigitelevisioonis Putinile, et tema on koos „poistega“ valmis tulema Moskvasse meeleavaldajaid läbi peksma. Putin laitis selle maha, aga linna on hakatud pidama Putinimaa südameks.

Nüüd on Niþni Tagilil uus linnapea, kelle saatis Putin, et ta muudaks linna kaunimaks, ja üks kohalik magnaat on ehitanud uhke haigla, aga elu on linnas endiselt raske. Saða õppis keevitajaks ja teenis ühes tehases töötades hästi, kuni naftahinnad kukkusid ja Ukrainasse tungimise pärast kehtestatud Lääne sanktsioonid tekitasid majanduskriisi. Saðale ei makstud enam palka. Ta otsis tööd terve aasta, kuni leidis selle kahe tunni tee kaugusel Boeingu tehases. Nüüd teenib ta kuus 30 000 rubla ehk umbes 425 eurot, mis on sealkandis enam-vähem keskmine palk.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti detsembrinumbrist.

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
National Geographic Eesti pakub harivat lugemist kogu perele.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Ajakirjal on 87 000 lugejat.
Hind: e-arve püsimaksega 5,49 €, aastaks 64 €
Telli Ajakiri