NG eriväljaanne: Kas oleme üksi?
21. sajand on info ja teadmiste ajastu. Maa on kaardistatud, päikesesüsteem läbi uuritud, universum märgistatud. Oleme oma planeedi üksipulgi lahti harutanud, taevalaotuse läbi töötanud ning kõik omale kohale asetanud. Kunagi tundsime planeete, tähti ja kaugeid galaktikaid piieldes lihtsalt aukartust. Praegu jälgime ilma Marsil, arvutame välja kaugete päikeste koostist ja omadusi ning ennustame kosmose enda tulevikku. Kas universumis polegi enam ühtegi mõistatust?
Oi, küll neid leidub. Tuleb lihtsalt teada, milliseid küsimusi esitada. Iga kord, kui teadus leiab vastuse ühele, tekib mitu uut, sageli aina sügavama tähendusega küsimust. Pooleteise sajandi eest oleks selline väljaanne käsitlenud teemasid, mida me tänapäeval peame vaata et triviaalseteks. Kas Linnutee serva taga on veel galaktikaid? Kas mõni planeet on Päikesele veel lähemal kui Merkuur? Millest koosnevad tähed? Need mõistatused on ammu lahendatud ning vastuseid õpetatakse kooli füüsikatundides.
Nüüd, kus oleme heitnud pilgu omaenda päikesesüsteemi planeetidele ja püüame näha ka sellest kaugemal asuvaid maailmu, arutleme taas, kas meie tsivilisatsioon on sellel hiiglaslikul kosmilisel mänguväljakul üksipäini. Nüüd, kus teame, kuidas sajad miljardid tähed – ning nende ümber tiirlevad sajad miljardid planeedid – on koondunud galaktikateks, peame välja uurima, mis on see mõistatuslik tumeaine, mis neid koos hoiab. Ning nüüd, kus me kosmose enda olemust vähehaaval tundma õpime, peame kokku sobitama selle, mida kvantmehaanika, relatiivsusteooria ja muud füüsikateooriad meile tema olemuse kohta räägivad.
Selles eriväljaandes tuleb juttu mõistatustest, mille lahendamisega nüüdisteadus on parajasti ametis. Mõned neist on mõistlikult kitsapiirilised. Miks tekivad tähed eri suuruse ja massiga? Mida kujutavad endast kosmilised energiasähvatused? Kus on puuduvad galaktikad? Mõned teised küsimused aga on äärmiselt laiahaardelised. Kas me oleme üksinda? Mis on tumeenergia? Mis on reaalsus?
Need teemad tekitavad peamurdmist astronoomidele, astrofüüsikutele ja matemaatikutele, kes püstitavad hüpoteese – millel põhinevad täpsed teaduslikud teooriad – ning nende proovilepanekuks mõeldud eksperimente. Kui need kosmilised mõistatused lõpuks lahendatud saavad, annab see kindlasti mõtlemisainet järeltulevale põlvkonnale. Esialgu on need aga ahvatlevalt kättesaamatus kauguses.
Loe lähemalt National Geographicu eestikeelsest eriväljaandest "Kas oleme üksi?", mis jõudis tellijateni novembris ja mis on müügil kõikjal üle Eesti.