Eriuurimine: Tappev äri kahe mehe meelevallas
Ninasarvikusarvedega äritsemise tume maailm seestvaates – ja lugu sellest, kuidas kaks lõunaaafriklast võivad seada ohtu ninasarvikute tuleviku.
Viietunnise sõidu järel jõudsime maailma suurima metsikute ninasarvikute asurkonna kodust Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) Krügeri rahvuspargist Polokwanesse, kus elab ninasarvikusarvedega kaubitsemise pärast maailma tagaotsituim mees, miljonärist safarikorraldaja ja endine politseinik Dawie Groenewald.
Et Groenewaldiga kokku saada, kihutasime fotograaf Brent Stirtoniga kahe autoga läbi imeliste looklevate mäeahelike. Siis aga saabus öö, ning linnast väljas valitsevas pimeduses oli keegi valanud piki maantee keskjoont tõrva ja selle põlema süüdanud. See paistis olevat üks neist protestiaktsioonidest, mille juured peituvad LAV-is enam kui kakskümmend aastat pärast apartheidi ametlikku lõppu ikka veel lõõmavates rassilistes ja majanduslikes pingetes. Laveerisime tulest mööda, aga juba pooleteise kilomeetri pärast leidsime end ajutise teesulu juurde tekkinud ummikust. Keset teed põles midagi diivanitaolist, millest paiskusid leegid kolme meetri kõrgusele. Kõiki nelja sõidurada tõkestasid kivimürakad. Brent tuli autost välja ja nihutas eemale kivid, mis olid üle sõitmiseks liiga suured, mina vaatasin ringi, kas ei paista varitsust. Siis loovisime läbi nähtamatute käte loobitud kivide kadalipu.
Ööbisime rõskes teeäärses hotellis ja seejärel ootasime, nagu Groenewaldi juhised ette nägid, bensiinijaamas kokkusaamist ühe Groenewaldi mehe, Leon van der Merwega. Sõitsime 20 minutit tema kannul mööda avarat laitmatult tarastatud maavaldust, kuni jõudsime kahe kiviposti vahel elektrooniliselt lahti libiseva väravani. Sissesõiduteel seisis, käed puusas, Dawie Groenewald.
Groenewaldi on hüütud Prachtigi lihunikuks – selle järgi, mida ta väidetavalt on oma sellenimelises jahirantšos (prachtig tähendab hollandi keeles ilusat) ninasarvikutele teinud. Praegu on LAV-is esitatud talle ja kümnele kaaskohtualusele süüdistus 1872 kuriteoepisoodis. Groenewaldi jõuku, nagu LAV-i ajakirjandus on hakanud neid nimetama, süüdistatakse ninasarvikute ebaseaduslikus tapmises, ninasarvikusarvede ebaseaduslikus eemaldamises ning müügis, väljapressimises, rahapesus ja muudes kuritegudes. USA-s on Groenewaldile ja tema vennale Jannemanile esitatud süüdistus kümmekonna Ameerika kliendi meelitamises Prachtigisse illegaalsele ninasarvikujahile ja USA võimud on nõudnud nende väljaandmist. Tšehhi Vabariigi uurijad leidsid Groenewaldi seose ühe ninasarvikusarvedega kaubitseva sündikaadiga, sest avastasid, et Vietnamisse saadetud sarved pärinesid Tšehhi jahimeeste poolt Prachtigis lastud loomadelt. Groenewald väidab, et polnud nende jahtide eesmärgist teadlik. Kunagi määrati Groenewaldile Zimbabwes jahikeeld ja ta on välja visatud LAV-i kutseliste jahimeeste liidust.
See on lugu Dawie Groenewaldist, keda süüdistatakse ninasarvikusarvedega kaubitsemises, ja maailma suurima ninasarvikufarmi omanikust John Hume’ist. Mehed on head tuttavad ja neil on ühine eesmärk: kaotada LAV-i ja rahvusvahelised ninasarvikusarvedega kauplemise keelud. Groenewald on nõustunud minu ja Stirtoniga kokku saama ajal, mil tal on pooleli suurte panustega kohtulahing, mis võib viia ta aastakümneteks vangi või luua LAV-is võimaluse ninasarvikusarvede seaduslikuks müügiks. See omakorda võib aidata sillutada teed rahvusvahelise kauplemise seadustamisele, mis vastaste sõnul võib tähendada ninasarvikute hukku.
Ninasarvikukriis. LAV-is elab ligi 70 protsenti maailma allesjäänud 29 500 ninasarvikust. Enne 1800. aastaid, mil siinsetel aladel tugevnes Euroopa mõju, oli neid mitusada tuhat. Ninasarvikud on jaotunud kahele mandrile ja viide liiki: laimokk-ninasarvik, keda on järel 20 400 ringis; teravmokk-ninasarvik 5250 isendiga; pantser- ehk India ninasarvik; ning Sumatra ja Jaava ninasarvik. LAV-is on metsikute ja farmininasarvikute vaheline piir hägune. LAV-i era-ninasarvikuomanike liidu andmetel on riigis erakätes 6200 ninasarvikut, keda kasutatakse ärilistel eesmärkidel: fotosafariteks, seaduslikuks küttimiseks, sarvede saamiseks ja paljundamiseks.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti oktoobrinumbrist.