Erkki Peetsalu: Teadlane või jumal
„Genoomi muutmise komplekt nüüd saadaval soodushinnaga!“ teatab reklaam. „Osta meie DNA-pakett ja piira parasiitide levikut oma koduaias!“ kuulutab teine. „Geenisõidutamine täna erihinnaga!“ teadustab kolmas. Kas need reklaamid kuuluvad värske ulmejutu avapeatükki või loeme selliseid kuulutusi mõne aasta pärast päriselus?
Seekordne kaanelugu peatub ülitundlikul teemal, mis kompab teaduse ja eetika piire. Läbimurre geeni korrigeerimise tehnoloogias avab uued võimalused ohtlike haiguste ennetamiseks, kaduvate liikide päästmiseks ja globaalse toidukriisi ärahoidmiseks, paistes kui imerohi maailma kõigi murede vastu. Ent mis tundub ühtedele päästerõngana, tähistab teiste jaoks üle lubatu piiri minevat manipulatsiooni elu endaga.
Kuidas see asi siis käib? Lihtsalt öeldes uurivad teadlased geenide toimimist neid sisse ja välja lülitades. Natuke keerulisemalt: teadlased on üle võtnud loodusliku molekulaarse süsteemi ja kasutavad seda lisaks geeni toime väljalülitamisele uue geneetilise koodi sisestamiseks elusorganismidesse, sealhulgas inimestesse. Teadlased tunnistavad, et DNA muutmine on manipulatsiooni kõrgpilotaaž, millega astutakse alles esimesi samme. Kuid juba nimetab mõni neist oma tööd evolutsiooni vormimiseks…
Tõenäosus, et loo alguses kõlanud reklaamlaused jäävad ulmeraamatu kaante vahele, on sama suur kui võimalus, et kuuleme neid päriselus. Loodetavasti ei saa taimede ja loomade geneetilise aluse muutmine inimliigi uueks moehobiks, sest geenipärandiga manipuleerimist võib olla raske, kui mitte võimatu tagasi pöörata. Muuhulgas on isegi USA luurejuht jõudnud juba hoiatada, et selliseid tehnoloogiaid tuleb käsitleda ka võimalike massihävitusrelvadena. Tõsi on, et ükski viimasel sajandil tehtud teaduslik avastus pole andnud rohkem lootust ega põhjustanud samas ka keerukamaid eetilisi küsimusi. Tulised vaidlused alles koguvad hoogu.
Kas sellest läbimurdest on rohkem võita või kaotada? Kas teadlased tohivad hakata jumalat mängima? Kes otsustab?
Loodetavasti ei saa taimede ja loomade geneetilise aluse muutmine inimliigi uueks moehobiks.
