Minevikuvargad hävitavad hindamatuid väärtusi

TOM MUELLER

24. mai 2016, 20:54
Haudade rüüstamine Egiptuses on sama vana nähtus kui vaaraod. Ramses V ja Ramses VI haud Kuningate orus Luxori lähedal rüüstati umbes 3000 aastat tagasi majanduskriisi ja võõrsissetungi ajal.

Muististe salakaubandus õitseb, avaldades laastavat mõju maailma arheoloogiapärandile.

Triibulise parukaga naine, silmad pärani lahti, lebab eredalt valgustatud laual. Professor kummardub ta kohale, jäädes näost vaid peopesalaiuse kaugusele. „Endiselt imetlusväärses korras... erakordselt hästi säilinud,“ pomiseb ta. Liikudes pilguga mööda kirstu kaanele maalitud ohvri keha allapoole, osutab ta värsketele lõigetele reite ülaosas, jumal Amuni sümbolitele, iibisele ja Egiptuse surnuteraamatustpärit maagilistele loitsudele. „Ning siin on tema nimi ja tiitel: Shesep-amun-tayesher, maja valitsejanna. Seda kõva häälega ette lugedes täidan ma ta soovi olla pärast surma mäletatud.“

Föderaalagentide konfiskeeritud Egiptuse
kirstu hoitakse New Yorgis salajases laos.

Egiptuse aadlisoost naisterahvas on olnud surnud ligikaudu 2600 aastat. Birminghami Alabama ülikooli egüptoloog Sarah Parcak uurib tema sisemist sarkofaagi, üht kolmest puitkastist, mis matrjoðka kombel üksteise sisse asetatuna ümbritsesid tema mumifitseeritud keha, mille hõngu on veel praegugi kirstus tunda. Rüüstajad saagisid sarkofaagi neljaks ja saatsid lennupostiga USA-sse, kus antiigirestauraator selle uuesti kokku pani. Mitu kuud hiljem leidsid tolliametnikud kirstu peidetuna Brooklyni antiigikaupmehe kodust. Praegu on see New Yorgi salajases laos, kus föderaalvõimud hoiavad maailma eri paigust pärit konfiskeeritud muistiseid. Seal on hiiglaslik kivist Buddha Indiast, terrakotaratsanikud Hiinast, reljeefid Iraagist, Süüriast ja Jeemenist. Kõik nad on ebaseadusliku antiigiäri orvud, kultuuripärandi üle toimuva üleilmse võitluse ohvrid.

Abû Sîr al-Malaqis uurib valvur iidset surnuaeda, täis laiali pillutatud inimluid ja rüüsteauke. Rüüstamine on siin ammune probleem, kuid röövimine hoogustus oluliselt pärast üleilmset finantskriisi ja Egiptuse 2011. aasta revolutsiooni.

Rüüstajad – alates mõrvarlikest templivarastest Indias kuni kirikuröövliteni Boliivias ja sajamehelistest kampadest koosnevate hauarüüstajateni Hiina Liaoningi provintsis – riisuvad paljaks meie minevikku. Nii nagu enamikku ebaseaduslikku tegevust, on rüüstamise ulatust raske mõõta. Ent satelliidipildid, politsei korraldatud konfiskeerimised ja kohapealsete tunnistajate ütlused osutavad kõik sellele, et varastatud aaretega kaubitsemine õitseb kogu maailmas.

Egiptuses kasutab Parcak rüüste- ja muu inimtegevuse tekitatud kahju mõõtmiseks uue meetodina satelliidipilte. Tema uuringud paljastavad sünge tõe: veerand riigi 1100 teadaolevast arheoloogilisest leiukohast on kannatanud suuri kahjusid. „Sellise hävingutempo juures on 2040. aastaks kõik teadaolevad Egiptuse leiukohad tõsiselt rikutud,“ ütleb ta. „See on südantmurdev.“

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti juuninumbrist.

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
National Geographic Eesti pakub harivat lugemist kogu perele.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Ajakirjal on 87 000 lugejat.
Hind: e-arve püsimaksega 6,49 €, aastaks 75 €
Telli Ajakiri