Minevikuvargad hävitavad hindamatuid väärtusi
Muististe salakaubandus õitseb, avaldades laastavat mõju maailma arheoloogiapärandile.
Triibulise parukaga naine, silmad pärani lahti, lebab eredalt valgustatud laual. Professor kummardub ta kohale, jäädes näost vaid peopesalaiuse kaugusele. „Endiselt imetlusväärses korras... erakordselt hästi säilinud,“ pomiseb ta. Liikudes pilguga mööda kirstu kaanele maalitud ohvri keha allapoole, osutab ta värsketele lõigetele reite ülaosas, jumal Amuni sümbolitele, iibisele ja Egiptuse surnuteraamatustpärit maagilistele loitsudele. „Ning siin on tema nimi ja tiitel: Shesep-amun-tayesher, maja valitsejanna. Seda kõva häälega ette lugedes täidan ma ta soovi olla pärast surma mäletatud.“
Egiptuse aadlisoost naisterahvas on olnud surnud ligikaudu 2600 aastat. Birminghami Alabama ülikooli egüptoloog Sarah Parcak uurib tema sisemist sarkofaagi, üht kolmest puitkastist, mis matrjoška kombel üksteise sisse asetatuna ümbritsesid tema mumifitseeritud keha, mille hõngu on veel praegugi kirstus tunda. Rüüstajad saagisid sarkofaagi neljaks ja saatsid lennupostiga USA-sse, kus antiigirestauraator selle uuesti kokku pani. Mitu kuud hiljem leidsid tolliametnikud kirstu peidetuna Brooklyni antiigikaupmehe kodust. Praegu on see New Yorgi salajases laos, kus föderaalvõimud hoiavad maailma eri paigust pärit konfiskeeritud muistiseid. Seal on hiiglaslik kivist Buddha Indiast, terrakotaratsanikud Hiinast, reljeefid Iraagist, Süüriast ja Jeemenist. Kõik nad on ebaseadusliku antiigiäri orvud, kultuuripärandi üle toimuva üleilmse võitluse ohvrid.
Rüüstajad – alates mõrvarlikest templivarastest Indias kuni kirikuröövliteni Boliivias ja sajamehelistest kampadest koosnevate hauarüüstajateni Hiina Liaoningi provintsis – riisuvad paljaks meie minevikku. Nii nagu enamikku ebaseaduslikku tegevust, on rüüstamise ulatust raske mõõta. Ent satelliidipildid, politsei korraldatud konfiskeerimised ja kohapealsete tunnistajate ütlused osutavad kõik sellele, et varastatud aaretega kaubitsemine õitseb kogu maailmas.
Egiptuses kasutab Parcak rüüste- ja muu inimtegevuse tekitatud kahju mõõtmiseks uue meetodina satelliidipilte. Tema uuringud paljastavad sünge tõe: veerand riigi 1100 teadaolevast arheoloogilisest leiukohast on kannatanud suuri kahjusid. „Sellise hävingutempo juures on 2040. aastaks kõik teadaolevad Egiptuse leiukohad tõsiselt rikutud,“ ütleb ta. „See on südantmurdev.“
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti juuninumbrist.
Autor: Tom Mueller
