Denali. Kuidas saab ligi 2,5 miljonit hektarit olla liiga vähe?
Juunist septembri alguseni kestvat kõrghooaega, mil Denali rahvuspargis ja kaitsealal käib enamik iga-aastasest 500 000 külastajast, nimetavad siinsed loodusvahid sajaks kaosepäevaks.
Tõepoolest, kesksuvine hommik rahvuspargi loodusretkede keskuses, mis asub Denali legendaarse 148-kilomeetrise Park Roadi alguses, võib pisut meenutada tipptundi Manhattanil Port Authority bussiterminalis. Valjuhääldid teadustavad busside väljumisaegu ja paljudest rahvustest külastajad tunglevad piletileti ees.
Enamik Denali külastajatest on ristlusturistid, kes näevad rahvusparki ja selle rikast loomastikku põhiliselt läbi bussiakna. „Kui aga otsid üksindust, pole seda raske leida,“ ütleb rahvuspargi loodusvaht Sara Hayes, kes aitab seljakotirändureil ja matjakatel seiklusteks valmistuda. „Meil on ligi 2,5 miljonit hektarit enamasti teeradadeta maad, kus metsloomad uitavad segamatult ringi. Ja sinna pääseb igaüks, kes hüppab bussi pealt maha.“
Kui buss liikuma hakkab, surutakse ninad vastu akent, käed haaravad kaamerate järele ja pooles tosinas keeles oletatakse põnevusega, mis loomi me näeme. Küsin mitmelt reisijalt, kes on nende soovinimekirjas. „Põder!“ „Grisli!“ „Karibu!“ „Hunt!“
Kaheksanda kilomeetritähise juures märkame esimest looma. „Orav!“ kisab üks laps, ajades terve bussitäie naerma. Pärast 24. kilomeetriposti muutub asfalttee pinnasteeks ja tühjeneb autodest. Paar kilomeetrit edasi kaovad puud. Paistma hakkavad Alaska aheliku kauged tipud ja nähtavale tuleb siinse looduse kuningriigi suurus. Bussijuht aeglustab sõitu.
„Ta on nüüd paar nädalat peidus olnud,“ ütleb bussijuht, roolides sõidukit läbi järsu kurvi. „Aga on päris suur võimalus, et täna...“ Kui kõrguv mägi häguselt paistma hakkab, rõkkab kümmekond häält: „Denali!“
6190 meetrit üle merepinna ulatuv Põhja-Ameerika kõrgeim tipp on vapustav vaatepilt, kuigi sooja ilmaga on tema nõlvad tihti mähkunud pilvedesse. Mäel oli tähtis koht atabaski keelt kõnelenud põlisrahva legendides ja pärimuses. Nemad panid talle ka nime Denali, nende keeli Kõrge. 1896. aastal nimetas kullaotsija William Dickey mäe ümber McKinley’ks, kindlameelselt kullastandardi kasutuselevõtu eest võidelnud Ohio poliitiku William McKinley auks, kellest sai aasta hiljem USA 25. president. Mäe ümbernimetamise katsed surus Ohio osariigi esindus USA kongressis aastakümneid edukalt maha, kuni Obama valitsus kasutas mullu suvel oma täidesaatvat võimu ja taastas endise nime.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti mainumbrist.
Autor: Tom Clynes
