Koht, kus surm ei tähenda hüvastijättu
Indoneesia külaelanikud on surnutega lähedased, sõna otseses mõttes.
Ühel õhtul, veidi enne seitset, tõmbab Elisabeth Rante kuldse kardina ukse eest. Astume vaikselt tuppa. Ta räägib oma abikaasaga. „Papa... papa," sosistab ta. „Meile on tulnud kauge külaline." Meie taga siseneb tuppa kandikuga vanuselt teine poeg Jamie ja kõnnib vaikselt meie juurde. „Siin on sulle riisi, papa. Kala ja tšillipipart," ütleb ta.
Autor: Amanda Benett